Miks Põlendmaale?
Tuuleparke rajatakse sinna, kus on palju tuult. Kõige tuulisemad alad asuvad rannikul või selle lähedal. Tuulepargi rajamist kavandades tuleb lisaks tuule potentsiaalile hinnata ka maastiku iseloomu, võimalikku keskkonnamõju, ala suurust, elektrivõrguga liitumise võimalusi, asustuse tihedust ja paiknemist. Samuti peab arvesse võtma kaitseväe õhuseireradarite asukohti. Kõiki neid tingimusi arvestades selgus esialgse analüüsi tulemusena, et Kõrsa raba lähistele oleks võimalik majanduslikult mõistlikel tingimustel ja kogukonnale kasutoovalt rajada tuulepark. Lõpliku hinnangu, kas see on võimalik, annab keskkonnamõjude strateegiline hinnang. Täpne tuulikute paigutus selgub koostöös kogukonnaga planeeringumenetluse käigus, kuid hetke parima teadmise kohaselt on võimalik tuulikuid paigutada asustuse vaatenurgast küllalt varjatud aladele.
Mida võidavad sellest kohalikud?
- Tuulepargi eluea jooksul saavad lähedusse jäävad majapidamised iga-aastast rahalist toetust, mille maksmise alused on keskkonnatasude seaduses. Siit saad välja arvutada, kui palju võid aastas saada toetust, kui elad tuulepargi läheduses kuni 3 km raadiuses.
- Võimalus tuulepargist saada võrgutasuta puhast elektrienergiat, mis võib meelitada piirkonda uusi tööandjaid.
- Tuulepargi ja infrastruktuuride rajamine ning hooldamine loob piirkonda uusi töökohti.
- Elada tulevikku vaatavas ja rohepöördesse panustavas piirkonnas.
Miks tuuleenergia?
Tänaseks on teada, et Eesti lõpetab põlevkivielektri tootmise, mistõttu peame leidma keskkonnasäästlikumaid, aga samas töökindlaid viise, kuidas kasvavat nõudlust elektrienergia järele rahuldada. Nii oma kodukandi kui riigi seisukohast on oluline suuta suuremalt jaolt oma energia toota kohapeal.
Euroopa Liit ja Eesti on võtnud lähikümnenditeks väga ambitsioonikad kliimaeesmärgid. Eesti on lubanud, et vähendab aastaks 2030 oma CO2 heitmeid poole võrra ja suurendab roheelektri osakaalu 100 protsendini. Eksperdid on leidnud, et just tuuleenergia on Eestis kõige puhtam ja konkurentsivõimelisem viis, kuidas seda eesmärki täita.
Kuidas teeme?
Kuna tuulepark on olulise ruumilise mõjuga ehitis, tuleb sellele parim võimalik asukoht leida kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaudu. Tori vald algatas koos Pärnu linnaga eriplaneeringu, et selgitada välja, kas, kuhu ja millistel tingimustel on uue tuulepargi arendamine võimalik.
Eriplaneeringu algatamine ei tähenda seda, et otsus tuulepargi ehitamiseks on juba tehtud, vaid sellega luuakse võimalus koostöös kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja arendajatega teemat uurida ja arendada.
Järgnevalt näete Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika eriplaneeringu kaarti. Minnes kursoriga kaardikihtide peale, leiate täpsemalt eluhoonete puhverala, kaitseala, hoiuala ja muu.
Kohaliku omavalitsuse eriplaneering jaotub kahte etappi. Mõlemad etapid kestavad umbes poolteist aastat ehk kokku 3 aastat. Esimeses etapis kaalutakse ja võrreldakse tuulepargi jaoks võimalikke asukohti, et leida neist kõige sobivam. Teises etapis töötatakse välja juba detailsem lahendus, sealhulgas tuulikute arv, kõrgus ja nende paiknemine. Kohalikel on võimalik kaasa rääkida kõikides etappides, kuid mida varem seda parem, sest see võimaldab paremini uuringute fookust vastavalt teie küsimustele seada.
Eriplaneeringuga samal ajal viiakse läbi ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Selle eesmärk on teada saada, missugune kaudne või vahetu mõju on tuulepargil looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
Kuhu oleme jõudnud?
Pärnu linn ja Tori vald võtsid vastu I etapi tuuleenergeetika eriplaneeringust, kus on märgitud asukoha eelvalik, keskkonnamõju strateegiline hinnang ning planeeringuala muutmine. Hetkel on käimas eriplaneeringu II etapi koostamine.
Eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande vastuvõtmisele järgnes II etapp ning detailse lahenduse väljatöötamine. Nüüdseks on detailne lahendus ametkondade poolt kooskõlastatud ja alates 16. novembrist 2024 oli eriplaneering 30 päeva avalikul väljapanekul, kus sai arvamust avaldada.