Põlendmaa kui rohepöörde suunanäitaja

Kohalik omavalitsus otsib koos Enefit Greeni ja SW Metsatuulega võimalusi, et rajada Põlendmaale ligikaudu 12 tuulikust koosnev tuulepark.

Tutvu avalikustamise tulemustega

Miks Põlendmaale?

Tuuleparke rajatakse sinna, kus on palju tuult. Kõige tuulisemad alad asuvad rannikul või selle lähedal. Tuulepargi rajamist kavandades tuleb lisaks tuule potentsiaalile hinnata ka maastiku iseloomu, võimalikku keskkonnamõju, ala suurust, elektrivõrguga liitumise võimalusi, asustuse tihedust ja paiknemist. Samuti peab arvesse võtma kaitseväe õhuseireradarite asukohti. Kõiki neid tingimusi arvestades selgus esialgse analüüsi tulemusena, et Kõrsa raba lähistele oleks võimalik majanduslikult mõistlikel tingimustel ja kogukonnale kasutoovalt rajada tuulepark. Lõpliku hinnangu, kas see on võimalik, annab keskkonnamõjude strateegiline hinnang. Täpne tuulikute paigutus selgub koostöös kogukonnaga planeeringumenetluse käigus, kuid hetke parima teadmise kohaselt on võimalik tuulikuid paigutada asustuse vaatenurgast küllalt varjatud aladele.

Mida võidavad sellest kohalikud?

Miks tuuleenergia?

Tänaseks on teada, et Eesti lõpetab põlevkivielektri tootmise, mistõttu peame leidma keskkonnasäästlikumaid, aga samas töökindlaid viise, kuidas kasvavat nõudlust elektrienergia järele rahuldada. Nii oma kodukandi kui riigi seisukohast on oluline suuta suuremalt jaolt oma energia toota kohapeal.

Euroopa Liit ja Eesti on võtnud lähikümnenditeks väga ambitsioonikad kliimaeesmärgid. Eesti on lubanud, et vähendab aastaks 2030 oma CO2 heitmeid poole võrra ja suurendab roheelektri osakaalu 100 protsendini. Eksperdid on leidnud, et just tuuleenergia on Eestis kõige puhtam ja konkurentsivõimelisem viis, kuidas seda eesmärki täita.

Kuidas teeme?

Kuna tuulepark on olulise ruumilise mõjuga ehitis, tuleb sellele parim võimalik asukoht leida kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaudu. Tori vald algatas koos Pärnu linnaga eriplaneeringu, et selgitada välja, kas, kuhu ja millistel tingimustel on uue tuulepargi arendamine võimalik.

Eriplaneeringu algatamine ei tähenda seda, et otsus tuulepargi ehitamiseks on juba tehtud, vaid sellega luuakse võimalus koostöös kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja arendajatega teemat uurida ja arendada.

Järgnevalt näete Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika eriplaneeringu kaarti. Minnes kursoriga kaardikihtide peale, leiate täpsemalt eluhoonete puhverala, kaitseala, hoiuala ja muu.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering jaotub kahte etappi. Mõlemad etapid kestavad umbes poolteist aastat ehk kokku 3 aastat. Esimeses etapis kaalutakse ja võrreldakse tuulepargi jaoks võimalikke asukohti, et leida neist kõige sobivam. Teises etapis töötatakse välja juba detailsem lahendus, sealhulgas tuulikute arv, kõrgus ja nende paiknemine. Kohalikel on võimalik kaasa rääkida kõikides etappides, kuid mida varem seda parem, sest see võimaldab paremini uuringute fookust vastavalt teie küsimustele seada.

Eriplaneeringuga samal ajal viiakse läbi ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Selle eesmärk on teada saada, missugune kaudne või vahetu mõju on tuulepargil looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

Kuhu oleme jõudnud?

Tori vald, Pärnu linn ja arendajad on praeguseks jõudnud planeeringu ja mõjuhindamise etappi, kus selgitatakse välja, kuhu on tuulikute püstitamine võimalik ja kuhu välistatud. Samuti selgitatakse välja esialgsed olulised keskkonnamõjud.

Tuulepargi jaoks sobivate asukohtade võrdluse tulemusi arutatakse planeeringulahenduse avaliku väljapaneku raames, millele saavad kõik omalt poolt tagasisidet anda ja küsimusi esitada. Esimene etapp kestab prognooside kohaselt 2022. aasta detsembrini.

Valla ja arendajate eesmärk on Põlendmaa tuulepargi eriplaneering läbi viia avatult, läbipaistvalt ning kõiki osapooli kaasavalt. Oleme valmis kõigi huvitatud osapooltega suhtlema ning küsimustele ja muredele igal hetkel vastama. Avalikkust ja kohalikku kogukonda on kavas kõigist oma sammudest aegsasti teavitada.

Nii oluline objekt nagu tuulepark saab sündida vaid valla, kohaliku kogukonna ja arendaja üksmeeles. Seetõttu on oluline, et kõik osapooled säilitaks avatud meele. Paikuse osavallal on võimalus olla rohepöörde suunanäitajaks kogu ülejäänud Eestile.

Eriplaneeringu ajajoon

Algatamine
Pärnu linna ja Tori valla volikogu algatasid eriplaneeringu ning selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise eesmärgiga teada saada, milline kaudne või vahetu mõju on tuulepargil looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
Lähtedokumentide avalikustamine ja asutuste kaasamine
Toimub eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek ning arutelu. Avalikkust teavitatakse 14 päeva enne arutelude toimumist.
Räägi kaasa!
Lähtedokumentide kinnitamine
Avaliku väljapaneku ja arutelude tulemuste alusel tehakse dokumentides vajalikud muudatused, seejuures koostatakse ka ettepanekute ja nende arvestamiste ülevaade.
Otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande koostamine
Koostöö erinevate ekspertidega ja eriala organisatsioonidega.
Otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks
Seisukohtade ja kooskõlastuste küsimine, ettepanekute koondamine, analüüsimine, täienduste tegemine.
Asukoha eelvaliku eelnõu ja KSH I etapi aruande avalik väljapanek
Tuulepargi asukoha eelvaliku otsuse vastu võtmine KOV poolt ja selle tutvustamine avalikkusele.
Räägi kaasa!
Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmine
Kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitab tuulepargi asukoha eelvaliku. Ilmub teade Ametlikes Teadaannetes ja kohaliku omavalitsuse veebilehel.